Projekt "1000 sõpra" küsib

Milline võiks olla temperatuur pistikute väga heaks juurdumiseks? 

Vastus: Õigeks lugesime vastused, mis jäid vahemikku +18...+25 kraadi. Mõnede taimede pistikud juurduvad ka veidi madalama temperatuuri juures, kuid kindlasti ei tohiks temperatuur langeda alla +15 kraadi. Suhkrulehe ja sidrunmelissi pistikud juurduvad kõige paremini +20...+25 kraadi juures. 

Linavästrik

 Iti Triin

 Janek

 Marjanika

Reio

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib

Küsimus number 16:
Eestit nimetatakse tuhande järve maaks. Aga umbes mitu saart ja laidu on Eesti vetes?
Vastus: Eesti vettes on umbes 1500 saart ja laidu, täpsemate arvudena on ära toodud nii 1520 kui ka 1521.

 

Küsimus number 17:
Mitu kilogrammi kahjurputukaid hävitab üks keskmise suurusega kuklasepesa suve jooksul?
Vastus: Erinevatel andmetel 10-80 kg.

 

Küsimus number 18:
Põlvalane küsib murdes: "Kas om viil ilmah ilosambat paika!" Mida see lause eesti keeles tähendab?
Vastus: Eesti keeles kõlaks see lause: "Kas on veel ilmas ilusamat (kaunimat) paika (kohta)!"

Viktoriin "1000 sõpra" küsib

Sidrunmeliss oli tuntud taim juba antiiksest Kreekast. Milline antiikne ja ajalooline seos on melissitaimel ning mesilastel? 
Vastus: Sel korral saime teada, et Antiikajal seostati taime mesilastega. Sellest tuleb ka melissitaime ladinakeelne nimi Melissa. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissivars, meelitab see sinna mesilaspere. Teise uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial pesa, mille lähedal kasvab meliss.
Mesilastega soetud uskumused olid jõus ka keskajal, mil suhkur oli kallis ja mesi oli luksuskaup. Saksa kloostrite kaudu levis melissi kasvatamine ka põhjamaadesse. Algul joodigi melissiteed kloostrites. Hiljem sai sellest kuninglikes lossides valitsejate jook.
Lisaks saime teada, et Rooma õpetlane Plinius Vanem ütles, et meliss on mesilaste meelistaim. Kreeka arst Dioscorides kasutas melissi putuka- ja loomahammustuste ravimiseks. Melissi pandi veini sisse. Selliselt saadigi ravitoonik, mida putuka- ja loomahammustuse raviks kasutati. 

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib

Küsimus number 13:
Milline hülgeliik on Läänemeres kõige enam levinud?
Vastus: Levinuim on hallhüljes, keda on loendatatud kuni 30000 isendit.

 

Küsimus number 14:
Lasteraamatutes võib kohata pilte, kus toonekurg oma poegadele toiduks noka vahel konna kannab. Mis on sellel pildil valesti?
Vastus: Toonekurg neelab konna alla ja toob selle seedetraktis poegadele. Pesas oksendab lind poolseeditud konna poegadele toiduks. Noka vahel kannab toonekurg ainult pesamaterjali.

 

Küsimus number 15:
Milline meie kevadekuulutajatest kasvab isegi asfaldi aukudes ja kannab rahvakeelseid nimesid: "Lehmalill", "Piimalill", "Õhune lill"?
Vastus: See on võilill.

Sipelgad metsa all

Eliise

Emili

 

Heidi

Iti Triin

 

Janek

Katriin

Marjanika

Reio

Välek

 



Mesilased

 Eliise

 Emili

 Heidi

 Iti Triin

Välek

 Janek

 Marjanika

Reio

Katriin



Kooli tuleb teater!

Neljapäeval, 7. mail kell 10.30 tulevad kooli Tamara Abel, Raimo Aas ja Ervin Lillepea, et etendada sõnalis- muusikaline lavastus "Peetrike looduses". Pilet 2,50 €.

Liblikad kokteilikõrrele

Eliise

Emili

Iti Triin

Marjanika

Marjanika

Välek

Katriin



Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib

Küsimus number 10:
Kuidas võib inimene saada marutaudi põhjustava viiruse?

Vastus: Inimene võib marutaudi põhustava viiruse saada saada reeglina nakatanud looma hammustuse tagajärjel. Harvem võib marutaudi saada nakatanud looma sülje satumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.
 

Küsimus number 11:
Milline Eestis elutsevatest madudest võib kasvada pikemaks, kas nastik või rästik?

Vastus: Pikemaks kasvab nastik, kes võib Eestis kasvada kuni 150 cm pikkuseks, rästik aga kuni 80 cm pikkuseks.
 

Küsimus number 12:
Kes on see loom, kelle kasukas on muistendi järgi tükike Kalevipoja kasukast?
Vastus: See loom on siil, kes tänuks hea nõuande eest sai Kalevipojalt kehakatteks tükikese vammusest.

Võililled

Eliise

Emili

 Iti Triin

 Janek

 Katriin

 Reio

Välek

Projekti "1000 sõpra" viktoriiniküsimus

Suhkrulehe headest ja kasulikest omadustest saime teada eelmisel nädalal. Tema tervislikkusest teadsid indiaanlased juba ammu. Euroopas aga vaieldi suhkrulehe kasulikkuse ja tervislikkuse üle veel sellelgi sajandil. Pikkade vaidluste tulemusena kiideti suhkrulehe raviomadused heaks. Millal (millisel aastal) tunnustas Maailma Terviseorganisatsioon WHO paraguai suhkrulehe ravi- ja maitseomadusi? 

Õige vastus: 2006. aastal tunnustas WHO paraguai suhkrulehe maitse- ja raviomadusi.

Koosta pusle!

 Klõpsa pildil ja pane klassi pusle kokku!15

Öölugemine