Eliise
Emili
Heidi
Janek
Katriin
Marjanika
Reio
Välek
teisipäev, 31. märts 2015
esmaspäev, 30. märts 2015
Projekti "1000 sõpra" viktoriiniküsimus
Tihti aetakse sidrunmelissi segamini ühe teise maitse- ja ravimtaimega, sest nad näevad väga sarnased välja ning lõhnavad ühtemoodi. Missugune maitse- ja ravimtaim on välimuselt väga sarnane sidrunmelissile? Mille poolest nad erinevad on?
Vastus: Õigeks vastuseks on harilik naistenõges.
Väga tihti aetakse sidrunmelissi ja harilikku naistenõgest omavahel segamini. Tihti nimetatakse hariliku naistenõgese taime sidrunmelissiks. Põhjus on selles, et nad on välimuselt sarnased ja sidrunmelissi tuntakse rohkem. Harilik naistenõges on meile võõram taim. Kui me neid taimi lihtsalt vaatame, on nad ühesugused, samuti lõhnavad mõlemad sidruni järele.
Aga mis neis erinevat on?
Sidrunmelissi lehed on läikivrohelised ja karekarvased, naistenõgese lehed aga hallikasrohelised ja pehmekarvased. Sidrunmelissi õied on valged ja paiknevad 2-3 kaupa lehtede kaenaldes. Naistenõgese õied on aga veidi roosakad ja paiknevad õisikus, mis kasvab varre tippu.
Sidrunmeliss on külmaõrnem kui naistenõges. Naistenõges annab aga väga hästi isekülvi. Isekülvi andmine tähendab seda, et taimel kasvanud seemned kukuvad maha ja nendest hakkavad uued taimed kasvama.
Naistenõges õitseb kauem, kui sidrunmeliss. Sidrunmeliss on aga õrnem ja peenem taim, kes rahustab meeli. Naistenõges on aga ürgsem ja tugevam. Teda saab ka lihaskrampide leevendamiseks kasutada.
Saime ka teada, et naistenõgese eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidrunilõhnaga, mõnedel taimedel on mündilõhn. Õitsemise ajal muutub naistenõgese lõhn ebameeldivaks ja maitse ning raviomadused muutuvad. Sidrunimelissi raviomadusteni naistenõges ei küüni.
Rahvasuus nimetatakse naistenõgest kassimündiks (katzenminze)!
Vastus: Õigeks vastuseks on harilik naistenõges.
Väga tihti aetakse sidrunmelissi ja harilikku naistenõgest omavahel segamini. Tihti nimetatakse hariliku naistenõgese taime sidrunmelissiks. Põhjus on selles, et nad on välimuselt sarnased ja sidrunmelissi tuntakse rohkem. Harilik naistenõges on meile võõram taim. Kui me neid taimi lihtsalt vaatame, on nad ühesugused, samuti lõhnavad mõlemad sidruni järele.
Aga mis neis erinevat on?
Sidrunmelissi lehed on läikivrohelised ja karekarvased, naistenõgese lehed aga hallikasrohelised ja pehmekarvased. Sidrunmelissi õied on valged ja paiknevad 2-3 kaupa lehtede kaenaldes. Naistenõgese õied on aga veidi roosakad ja paiknevad õisikus, mis kasvab varre tippu.
Sidrunmeliss on külmaõrnem kui naistenõges. Naistenõges annab aga väga hästi isekülvi. Isekülvi andmine tähendab seda, et taimel kasvanud seemned kukuvad maha ja nendest hakkavad uued taimed kasvama.
Naistenõges õitseb kauem, kui sidrunmeliss. Sidrunmeliss on aga õrnem ja peenem taim, kes rahustab meeli. Naistenõges on aga ürgsem ja tugevam. Teda saab ka lihaskrampide leevendamiseks kasutada.
Saime ka teada, et naistenõgese eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidrunilõhnaga, mõnedel taimedel on mündilõhn. Õitsemise ajal muutub naistenõgese lõhn ebameeldivaks ja maitse ning raviomadused muutuvad. Sidrunimelissi raviomadusteni naistenõges ei küüni.
Rahvasuus nimetatakse naistenõgest kassimündiks (katzenminze)!
pühapäev, 29. märts 2015
Loomade elu talvel
27. märtsil käisid Krootuse Põhikooli 1.- 4. klassi õpilased Otepää lähedal Pilkuse metsas matkamas.
Esmalt värskendasime oma teadmisi Otepää Looduspargis, kus Margit Turb meile videofilmi vahendusel Otepää looduse aastaringi tutvustas. Seejärel proovisime loomade nahku ja väljaheiteid ära tunda. Lõpuks vaatasime loomakaamera tehtud pilte. Seejärel oli aeg matkateele asuda. Üsna matka alguses tuletasime meelde, et kõik meeled peavad ergud olema, ainult nii on metsas võimalik midagi märgata.
Metsateel pani meid tähele pasknäär, kes oma valju häälitsusega ka ülejäänud metsarahvale võõraste saabumisest teada andis. Samuti oli kuulda Eesti suurima rähni - musträhni „klii-ü“ hüüdu.
Otepää pole mitte asjata saanud talvepealinna nime. Ka nüüd, mil mujal maa kevadiselt paljas on, katab seal maad veel lumi. Sestap oli võimalik leida ka mitmete loomade jälgi: metskitsede, metssigade, põtrade. Tee ääres saime imetleda sarapuu emas- ja isasõisi. Kohati võis okaspuudel märgata põtrade poolt näritud kohti, mida puud vaiguga ravida püüdsid. Põtrade tegevuse jälgi oli veelgi. Märkasime puudelt söödud koort ja murtud oksi.
Päris palju loomade tegutsemise jälgi oli loomade söödaplatsil. Seal saime ka loomakaamerat uurida ning sinna salvestatud pilte vaadata. Kõrgel puu ladvas oli 2015. aasta linnu hiireviu mahajäetud pesa.
Pika matka lõpuks pidid kõik osalejad leidma metsast märke loomade tegevuse kohta.
Neli tundi olid möödunud märkamatult ja oligi aeg asuda koduteele. Saime palju uusi teadmisi ja punased põsed.
kolmapäev, 25. märts 2015
"Tere, Kevad!" viktoriin küsib
Küsimus number 1:
Eesti rahvuslill on rukkilill. Mis on aga meie naabrite soomlaste rahvuslill?
Eesti rahvuslill on rukkilill. Mis on aga meie naabrite soomlaste rahvuslill?
Vastus: Soome rahvuslill on maikelluke ehk piibeleht.
Küsimus number 2:
Milleks kasutavad Orissaare kooli õpilased Euroopa aasta puud 2015?
Vastus: Et Euroopa aasta puu - tamm - asub keset jalgpalliväljakut, kasutatakse teda jalgpallis söötude andmiseks. Lisaks annab puu varju päikese ja ka vihma eest.
Küsimus number 3:
Miks on kärbsenäpil väike ja terav ning varblasel suur ja jäme nokk?
Miks on kärbsenäpil väike ja terav ning varblasel suur ja jäme nokk?
Vastus: Erinevus tuleb nende toidulauast. Kärbsenäpid söövad putukaid oma peenikese nokaga puu okstelt, koorelt, õhust, isegi maapinnalt. Varblased söövad seemneid ja pungasid, mis kõva kestaga ja nõuavad tugevamat nokalööki, et seda purustada. Vaid pesitsemise ajal söövad nad putukaid.
Välek käis võistlemas
Üle-eestilise 3.-4. klasside õpilaste kirjandusmängu Põlvamaa eelvoorus osales 10 võistkonda.
Tihedas rebimises võitis Mammaste Lasteaed ja Kooli võistkond, aga ka Krootuse kooli võistkond, kuhu kuulus peale Rihhardi ja Markuse ka meie Välek. Tublid!
Tihedas rebimises võitis Mammaste Lasteaed ja Kooli võistkond, aga ka Krootuse kooli võistkond, kuhu kuulus peale Rihhardi ja Markuse ka meie Välek. Tublid!
teisipäev, 24. märts 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)